Accessibility Settings

color options

monochrome muted color dark

reading tools

isolation ruler

Informes

Topics

Máasewal ts’aaj péektsilo’obe’ táan u jo’olintiko’ob xaak’alil meyaj ku k’eexo’ob

Read this article in

Xaak’al ichil k’ajla’aye’ jach k’a’ana’an ichil nojlu’um ku mukik u éek’jolch’e’en súutukilil u kuxtal, ku ya’alil xts’aaj péektsil Trina Roache. Oochel: U siibal Roache

Ti’ u kíimil máako’ob k’a’ala’ano’ob, tak u yáalkabsa’al máak tu’ux kaja’an yéetel u ya’ala’al u jaajil yóok’lal tuutus kaajo’obe’, ts’aaj péektsilo’obe’táan u jóok’siko’ob yóok’ol kabil túumben k’ajla’ay yóok’lal yéetel ti’al u kaajalo’ob, bey tu ya’alajil Suzanne Dredge, u xnoj meeyjil Australian Broadcasting Corporation Investigations x masewal wiradjuri.

Ts’o’ok u k’uchul u súutukil, tu ts’ok a’alaj ka’alikil táan u jo’olintik u tsikbal u jo’olpóopilo’ob máasewal ts’aaj p’éektsilo’ob ichi 12ª Conferencia de Periodismo de Investigación Global (#GIJC21).

“U jaajile’, u k’ajla’ayil síijik Canadae’ jach jela’an ti’ ba’ax jaaj, máaxo’ob yáax táanil ilike’ leti’ le sijnalo’ob te’elo’. — Xts’aaj péeksil ti’al u’uybil yéetel cha’antbil Trina Roache.

“Máasewal xaak’al meyaje’ k’a’ana’antak. K’abéejto’on uláak’ ts’aaj p’éektsilo’ob yéetel uláak’ molayo’ob k’ajóola’ano’obe’ ka’aj u ts’aajtáant ba’alo’ob loobiltik u máasewal kaajilo’ob yóok’olkaab” tu ya’alaj Dredge.

Bix u yila’al tumen ts’aaj péektsilo’ob, u t’aano’ob yóok’lal ba’ax k’aas u p’atmaj palitsilil kaaj yéetel bix u ket óoltiko’obe’, táan u taal u k’exiko’ob bix u meyajta’al máasewal xaak’al ichil u k’uuchilo’ob ts’aaj péektsil.

Tu súutukil le meyaja’, óoxtúul u máasewal ts’aaj péektsilo’obil Canadá, Australia yéetel Estados Unidose’, tu ts’ajo’ob k’ajóoltbil u ts’ook meyajil u beetmajo’ob, bey xano’, tu ch’a’ajchibto’ob u ma’alobil múul meyaj ti’al u beetiko’ob jela’an ba’alo’ob. 

U “k’ajla’ayil síijik” Canada

Trina Roache, ku meyaj ichil Glooscap First Natione’ juntúul xts’aaj péektsil cha’an yéetel u’uyajaj mi’kmaw u k’anmaj ya’ab náajal yaan Canadae’, tso’ok u máansik ya’ab horaob tu xak’altik úuchben ba’alo’ob ti’al u kaxtik u beejil e’esik ti’ bix ka’ach u noj lu’umil yéetel ba’ax ucha’an yéetel u máasewal kaajalo’ob.

Ku ye’esik k’a’ana’an túumben meyajo’ob áatanaj ti’al u kaxta’al u múul muknal maanal mil u túulal mejen paalal yano’ob ichil le ku k’aba’ata’al “u najil xook yéetel kajtalil”, lelo’oba’, meyajnajo’ob ichil 1883 tak 1996. Le ba’alo’oba’ ts’o’ok u tso’olol bey u kúuchil u mo’olol mejen máasewal paalalo’obe’.

Roachee’ tu ya’alaj, u ts’íibil k’ajla’aye’ k’a’ana’an sayabil ti’al ajxaak’al ts’aaj péektsilo’ob ku t’aano’ob yóok’lal —wa, u jaajile’ ku ts’áaiko’ob k’ajóoltbil— u loob jala’achilil. K’a’ana’ano’on ti’al u jáala’al éek’jolch’e’en ba’alo’ob yaan ichil u k’ajla’ayil Noj lu’um u k’áat u ta’akej, tu ts’ok a’alaj.

“Ma’ tu páajtal u ya’ala’al táan u beeta’al u’uts xaak’alil meyaj ichil máasewal kaajo’ob wa ma’ táan u táakpajal ichil le meyaja’ ajts’aaj péektsil, ajch’a’aj oochel wa juntúul aj ts’íib máasewaalo’ob” — ajts’aaj péektsil Trista Ahtone.

“Ba’ax beeta’ano’ob pachile’, ku k’uchul u muuk’o’ob tak bejla’e’”, tu ya’alaj Roache. “Ku ts’o’okole’, u jaajile’, u k’ajla’ayil bix síijik Canadae’ jach jela’an, yáax táanile’ ti’ bix u pakta’al tumen u máasewal sijnalilo’ob”.

U túumben meyaj Roachee’ u jets’maj ti’ bix u k’éexpajal u kuxtal mikmaq (u ya’abil ti’ mi’kmaw) ikil u jóok’sa’alo’ob tu’ux kaja’ano’ob ti’al u bisa’alo’ob kajtal tuláak’ tu’ux tu ja’abilo’ob 1940, le ba’ax ku ya’alik u kúuchil Asuntos Indígenas “centralización”. Ti’al u meyaj ku k’aba’atik Uprooted (Luk’sa’ano’ob), Roachee’ tu jets’aj u meyaj yóok’ol úuchben ts’íibo’ob u ti’al Indian Affairs RG10, bey xan Biblioteca y Archivos de Canadá, ba’atel tsikbal much’a’ano’ob tumen Hansard, yéetel u yúuchben ts’íibo’ob ajk’iino’ob, lelo’oba’ talamchaj u meyajta’al tumen u molayil ajk’iino’ob jo’olintik u meyaj u najilo’ob xook yéetel kajtalile’ ma’ tu yóotiko’ob u ye’eso’ob le ju’uno’oba’.

Ma’ chéen unaj u ts’áaik máak u yóoli’, unaj xan u xak’alta’al táaj ya’ab ju’uno’ob, Roachee’ tu tsolaj ajts’aaj péektsilo’obe’ unaj u jets’iko’ob ba’ax taak u k’áatiko’ob. Ma’ cha’ike’ex a mu’ukule’ex yéetel ya’ab ju’uno’ob, bey xano’, tu ya’alaj, le ju’uno’oba’ chéen ku ye’e’siko’ob jun tséel k’ajla’ay

“Ts’íib ta’aka’ane’, t’aan ti’ ju’um” tu ya’alaj. “Kk’a’ana’antik ktsikbal yéetel máako’ob; mantats’ ku ye’esiko’ob ba’ax unaj”.

U tsoolil  pa’ muuk’ australianoil páajtalil 

U autralianoil meyajil u k’a’alal máake’, jáaw u tsolik jaytúul máak ku kíimil te’el kúuchilo’obo’. U ts’íibil tsoolil kíimik máake’ ku ya’alik u ya’abil máax k’ala’ano’ob wa ku chu’ukulo’obe’ keet u laj kíimilo’ob: “noj k’oja’anil” wa “tu loobiltajubáaj”, ba’ale’ máasewal kajnáalilo’obe’ óoli’ ka’anal u xookil u kíimilo’ob kun chu’ukuko’ob.

“K ojel yaan ba’ax ma’ ma’alobi’”, tu ya’alaj Lorena Allam, u kajnáalil Gamilaraay yéetel Yuwalaraay máax u náajaltmaj ya’ab ba’alo’ob ikil u ts’íib yóok’lal máasewal kaajo’ob ti’ Guardina Australia. “Le ka’aj t ilaj ma’ tu kalaantiko’ob u tsoolil ba’ax ku yúuchule’, t tukultaj to’on unaj kbeetik”.

U múuch’il meyaj Allame’ tu máansaj ya’ab winalo’ob táan u xak’altiko’ob u tsoolil bix u kíimil máasewal máak k’ala’an kitak tu ja’abil 2008. Ju’uno’ob yaan ba’ax u yil yéetel máax kíim ba’ale’ ma’ xak’alta’abe’, laj mo’olo’ob yéetel je’ets’ ma’alobtak, bey xano’ ichil le ba’alo’oba’ ke’et 37 u p’éelel ba’alo’ob. Bey xano’, xak’alta’ab tuláakal máax kíim ichil 2010 tak 2015 ba’ale’ lelo’oba’ ma’ máasewaalo’obi’, ti’al u ke’etelo’ob xan.

Tuláakal le meyaja’ suunaj jump’éel ba’ax yaan u yil yéetel u tuukulil meyaj Deaths Inside tu ja’abil 2018, bey xano’ tu ye’esaj u bejil ti’al u ch’a’achibta’al k’ajla’ayo’ob yéetel u t’u’ulpachta’al uláak’ meyajo’ob ikil ya’abchajik ba’ax ku yojéelta’al:

  • Múuch’ile’ tu kaxtaj maanal 474 u túulal máasewal máako’ob kíimo’ob ka’alikil k’ala’ano’ob kitak 1991
  • Jump’éel ts’aaj péektsil tu ja’abil 2020e’ tu túumbenkuunsaj le ojéelala’, tu ya’alaj 38% ti’ le máax kíimo’obo’ k’abéetchaj u yaayanta’al u táanalta’alo’ob tumen ts’akyajo’ob ba’ale’ ma’ u’uya’abo’obi’. Le tsoolila’ tu ye’esaj xan bix na’akik u kíimil máak ichil 2018 tak 2019.
  • Jóok’sa’ab uláak’ u túumbenil meyaj que taamkunsik u xaak’altik u kíimil máasewal máako’ob yéetel máako’ob ma’ máasewaalo’obi’. U chíikulile’, le máasewaalo’ob kíimo’ob ka’alikil tu kalaanta’alo’obe’, ya’ab u téenele’ mina’an mixba’al k’aas u bo’oto’ob.
  • Jump’éel ts’aaj péektsil jóok’ tu ja’abil 2021e’ tu ye’esaj bix wa jaytúul kimen máasewal k’ala’ano’ob bey xan bix u kúuchkabalo’ob. Le loobilta’ano’oba’ yéeya’abo’ob tumen jun jaatse’ u kúuchkabalo’obe’ tu éejento’ob u k’abéetkunsa’al u k’aaba’ yéetel u yoochelo’ob ti’ le meyajo’. U suukile’, ti’al le máasewal kajnáalo’oba’, k’aas u k’abéetkunsa’al u k’aaba’ yéetel u yoochel kimeeno’ob, tumen ku beetiko’ob u wo’olkubáaj u piixan le kimeeno’.

Le k’ajla’ayo’oba’ tu beeto’ob u je’ets’el tumen jala’ach  jump’éel u molayil ti’al u xak’alta’al le ba’alo’oba’ yéetel kaaj u jóok’ol máako’ob u ye’eso’ob u k’éex óolil ti’ ba’ax ku yúuchul. Bey xano’ tu beetaj u yantal jump’éel noj tsikbal yóok’lal le ba’alo’oba’. Ba’ale’ Allame’ tu ye’esaj u k’uuxil yéetel u ema’an óolil tumen ta’aka’ab 30 ja’abo’ob u kíimil máak ichil u kúuchilo’ob k’aal yéetel tumen tak bejla’ab ku yúuchul xane’. Kex beya’, lela’ chéen u káajbal le tsikbalo’oba’, tu ya’alaj. “Kaajo’obe’ ku pa’atiko’ob ma’ u xu’ulul k tsikbaltik ba’alo’ob u k’áato’ob ka’aj ktsikbaltej” tu ts’ok a’alaj. “Bix u meyajta’al u k’a’alal máak yéetel u kúuchilo’ob tu’ux ku k’a’alal máake’ leti’ le noj ba’alo’ob k ketiko’”.

Jump’éel oochel ku ye’esik tu’ux beeta’ab noj kiinsaj ichil máasewal austaliano kaajo’ob yéetel colono’ob. Oochel: oochel ch’aba’an ti’ péeksaj oochel “Colonial Frontier Massacres in Australia, 1788-1930” ti’al Universidad de Newcastle.

Estados Unidos: U ts’a’abal k’ajóoltbil ta’aka’an k’ajla’ayo’ob

Tu ja’abil 2019e’ Global Investigative Journalism Network tu payalt’antaj u máasewal ajts’aaj péektsilo’obil ukp’éel noj lu’umo’ob ti’al Conferencia Global (#GIJC11) ichil Hamburgo, Alemania. Ti’ le much’táambala’ jóok’ jump’éel noj múuch’il máasewal ajxaak’al ts’aaj péektsilo’ob jejeláas u lu’umilo’ob, ba’ale’ keet u meyajo’ob.

Máan ka’ap’éel ja’abe’ ka’aj tu ts’ajo’ob k’ajóoltbil jump’éel meyaj ku k’aba’atik U tsoolil u kulpach óolta’al máasewalo’ob. Ichil le meyaja’ ti’ yaan u ajts’aaj péektsilo’obil The Aboriginal Peoples Television Network, Guardian Australia, High Country News yéetel Texas Observer, múul meyajnajo’ob yéetel Indigenous Investigative Collective bey xan Economic Hardship Reporting Project. 

Le meyaja’ tu much’aj jejeláas ba’alo’ob suuk u beeta’al tumen molayo’ob ku kulpach óoltiko’ob máasewal kaajnáalo’ob wáa máaxo’ob keet u tuukulo’ob ti’al u loobiltiko’ob u múul páajtalil máasewal kaajo’ob.

BINGO: Reporting in Indian Country Editione’ jump’éel nu’ukulil meyaj ti’al u yilpajal wa ma’ táan a k’uchul ti’ suuka’an ba’alo’ob yéetel bix óotsil jets’a’anil wáa máax ka’alikil táan u beeta’al ts’aaj péektsil. Oochel: U Múuch’ul Máasewal Americano Ajts’aaj péektsilo’ob (NAJA, yóok’lal u yáax woojilo’ob ts’íib ich inglés).

Le meyaja’ ku ma’alob tsolik múuch’ulo’ob yano’ob Montana, lelo’oba’ beeta’abo’ob ti’al u xu’ulsa’al máasewal lu’umo’ob yano’ob noj lu’um yéetel u k’askuuntik u meyaj u Kúuchil Meyaj Máasewalo’ob yéetel takpoolo’ob wa u ba’atelil láat’paacho’ob. Bey xano’, le meyaja’ ku ye’esik bix molayo’ob jo’olinta’ano’ob tumen sak wíiniko’obe’ ku yoksiko’ob tu tuukul máak máasewal kaajnáalo’obe’ mina’an u muuk’o’ob ti’al u kalaantiko’ob u kuxtalilo’ob k’áax.

“Yóok’lal u yántaj GIJNe’, máasewal ajts’aaj péektsilo’ob yano’ob yóok’ol kaabe’ tu much’ajubáaob yéetel tu tsikbalto’ob noj tuukulo’ob”, tu k’a’ajsaj Tristan Ahtone, juntúul u ch’i’ibalil Kiowa yéetel u jo’olpóopil ajts’íibo’ob Grist. “T ilaj  tsikbalo’ob yaan ichil, U tsoolil u kulpach óolta’al máasewalo’ob. yaan ya’ab ba’alo’ob k’a’ana’antak yéetel keet ichil tuláakal k kaajalo’ob”.

Ahtone máax áantanaj ti’al u beetpajal U tsoolil ti’al ajts’aaj péektsil máasewal xaak’ale’, táakpaj xan ti’ u ka’atéen múuch’il xaak’alil meyaj yéetel uláak’ jun múuch’ máasewal ajts’aaj péektsilo’ob ti’ Searchlight New Mexico, Indian Country Today yéetel High Country News. Tu ts’ajubáaob u yilo’ob jaytúul máasewal wíiniko’ob ts’o’ok u kíimilo’ob yóok’lal COVID-19. Tu táaj ya’abil le noj k’oja’anila’, u ajts’aaj péektsilo’obil Estados Unidose’ tu ts’ajo’ob k’ajóoltbil jach ka’anal u xookil máax ku kíimil ichil navajo kaajtalilo’ob, ba’ale’ chéen táan u xokiko’ob le kíimil ku yúuchul ichil xóot’ k’ala’am lu’um. Lela’ u k’áat u ya’al yaan u piktanil uláak’ kimeno’ob ma’ táan u xo’okolo’ob. U meyajil ti’al u yojéelta’al le ba’alo’oba’ laj wa’akunsa’abo’ob yóok’lal talamil ts’ab tu beelo’ob: yaayan k’áata’ab ti’ kamp’éel u lu’umilo’ob Estados Unidos tu’ux yaan navajo kajtalilo’obe’ ma’ éejenta’ab tumen u molayilo’ob jala’achi’, yáax ba’ax tu ya’alajo’obe’ , tu kalaantiko’ob ma’ u yojéelta’al u k’aaba’ wa máax.

“Le ka’aj t ilaj ma’ tu éejenta’al u yaayanil u xak’alta’al ju’uno’ob ti’al kaaj te’ kamp’éel lu’umo’oba’, t ojéeltaj le ba’ala’ ku k’uchul tak noj lu’um” tu ya’alaj Ahtone. “ Wa ma’ tu páajtal k ilik buka’aj loob tso’ok u beetik COVID-19 te´xóot’ lu’uma’, ma’ tun béeyak k laj ojéeltik buka’aj loob ts’o’ok u beetik le noj k’oja’anil ichil 576 u péelal kaajo’ob yano’ob ichil estadounidense lu’um”.

Yéetel ba’ax ucha’ane’ jóok’ jump’éel meyaj ichil High Country News, u k’aaba’e’ Jump’éel wóol meyaj pa’alchaja’an: óoli’ mix bik’iin k ojéeltik jaytúul máasewal máak kíimo’ob yóok’lal CoronavirusLe ts’íiba’ ku ts’o’okol beya’ “u xo’okol jaytúul máasewal máak kíim, je’el bixak kíimike’, ma’ ma’alobi’ —míi ma’ tu béeytal u yutskinta’al wa mina’anwóol meyaj ti’al u k’ajóolta’al talamil toj óolal ku muk’yajtik máasewal kaajo’ob yéetel wa mina’an u jets’ t’aanil ti’al u ch’a’achibta’al ti’ u ju’unil kíimil máak wa máasewal, máakalmáak u ch’i’ibal wa u kaajal le máax kíimo’—”.

Uláak’ tuukulil meyaj ichil  Ahtone yéetel High Country News, Land-Grab Universities (Expropiación Universitariae’), tu ye’esaj bix to’okik 10,7 u millonil acreob ti’ 250 ch’i’ibalo’ob, múuch’ máako’ob yéetel kaajo’ob ti’al u beeta’al u noj najil xooko’ob  ichil tuláakal Estados Unidos. Le meyaja’ tu beetaj u mo’olol ya’ab ba’alo’ob yóok’lal lu’umo’ob yéetel tu’ux p’aatal óoli’ 80,000 parcelaob yano’ob ichil 24 u p’éelal lu’umo’ob.

Ahtonee’ tu ya’alaj u ma’alo’obil le meyaja’ —tak chéen beeta’abike’— tumen ku ye’esik ichil u k’ajla’ay máasewale’ unaj u táakpajal máasewal máako’ob. “Ma’ tu páajtal u ya’ala’al táan u beeta’al u’uts xaak’alil meyaj ichil máasewal kaajo’ob wa ma’ táan u táakpajal ichil le meyaja’ juntúul ajts’aaj péektsil, juntúul ajch’a’aj oochel wáa juntúul aj ts’íib máasewaalo’ob”, tu jets’aj Ahtone. “Kin ketik yéetel… jump’éel ts’aaj péektsil mina’an u ajkastelan t’aanilo’ob táan u t’aano’ob yóok’lal ba’ax ku yúuchul tu’ux ku jatspajal Estados Unidos yéetel México”.

Uláak’ ba’alo’ob ku páajtal u xak’alta’al

Recursos adicionales

U ye’esa’al bix u noj kúuchilo’ob xook estadounidenseobe’ tu tia’alinto’ob máasewal lu’umo’ob.

U tsoolil GIJN/NAJA ti’al ajts’aaj péektsil máasewal xaak’al.

Sijnal t’aano’ob ku ba’ateltiko’ob tuuso’ob ku beeta’al Andes yéetel Amazonia .

Utskinajil:U yáaxil le ts’íba’ ku ya’alik yóok’lal u meyaj Roache’ kaxta’ab u múulmuknalil mejen máasewal paalal. U jaajile’ le múul muknalilo’oba’ ts’o’ok u yáax ts’a’abal k’ajóoltbil. GIJN ku yaj óoltik ma’ tojbe’en le ba’ala’.

Republish our articles for free, online or in print, under a Creative Commons license.

Republish this article


Material from GIJN’s website is generally available for republication under a Creative Commons Attribution-NonCommercial 4.0 International license. Images usually are published under a different license, so we advise you to use alternatives or contact us regarding permission. Here are our full terms for republication. You must credit the author, link to the original story, and name GIJN as the first publisher. For any queries or to send us a courtesy republication note, write to hello@gijn.org.

Read Next